Punast ja veel punast
ERKI Moeshow pakub inimeste ja nende stiilivalikute vaatlemiseks ikka hoopis teise kogemuse kui linnatänav, kuna isikupäraselt ja huvitavalt riietuvate inimeste kontsentratsioon on lihtsalt nii palju kõrgem tavalisest. Seetõttu on silme eest konstantselt kirju, pisut eriline tundub pigem tavaline ja pikemaajaliseks silmatorkamiseks peab olema ilmselt see salapärane miski, mida X-factoris ja muudes analoogsetes saadetes otsitakse ja nimetada ei osata. Minu lemmikuks osutus tütarlaps üleni punases ning Soome lahe tagant pärit teise ringi rõivastes ja aksessuaarides (vaadake seda versacelikku vööd!). Ehk siis need (mina sealhulgas), kellele Soome sõit paneb esmalt peas põlema tulukesed kirjadega H&M, Monki, Gina Tricot, Weekday, ..., võiksid oma harjumuspärasesse poodlustiiru lisada ka sealsed second hand ja vintage poed. Tundub väärt kraam.
Liisa
19.5.2013
Hot hot hot
Kuumad ilmad ja kuumad tüdrukud käivad käsikäes.
Liisa
17.5.2013
Pluus on ilus aga ratas ka
Eelmine kevad tõi Mari isa talle Soomest ühe vana ratta, mille uus omanik otsustas meie garaa˛is pisut üles vuntsida ning enda vääriliseks putitada. Ratas sai hoolikalt puhastatud ning raam uue tumelilla katte, veel lisandusid uued käepidemed ja korv. Sadul veel vajab vahetamist, kuid sõidukõlblik on ta juba praegugi ning täna lõpuks oligi see päev, mil Mari oma rattale järgi tuli ja esimesed pidulikud ringid siinsetel kergliiklusteedel tegi.
Liisa
16.5.2013
Meow
Tahan kassi. Tegelikult mõtleme me kodulooma muretsemisele juba aastaid, või vähemalt on sellest rääkimine kestnud aastaid. Milles siis asi? Paljud tuttavadki küsivad, miks meil ei ole koera või kassi, elame ju kahekesi oma kodus, rahulikus piirkonnas ning meil on isegi aed ja... Nojah. Oleks tore küll, kui hommikul ärkaks selle peale, et kass poeb kaissu või jalutsisse, samuti ei oleks üldse halb, kui tekib lisapõhjus õue jalutama minna, seda omaenda koeraga. Lisaks on loomad suurepärased fotomodellid, onju. Küsimus on vist loomaga kaasnevas vastutuses, sest praegu on kahekesi lihtsalt nii hea ja kõik toimib. Mõlemad vastutame iseenda eest ning hoolitseme üksteise eest, kuid koduloomale on vaja head peremeest. Kedagi, kes ei võta endale uut pereliiget lihtsalt hetkelise emotsiooni ajel, kes saab aru, et tegemist ei ole lühiprojektiga ning on valmis n-ö pikaajaliseks suhteks. Võib-olla ma mõtlen üle, kuid ma ei kujuta isegi ette, et peaksin reisile minnes hakkama oma loomale hoidjat otsima ja sellega kellelegi teisele veel ühe kohustuse lisama (samas ise ilmselt võtaksin võimalusel küll kellegi looma hoida - no saa nüüd siis aru). Vastandina eelnevale esinevad aga ikka ja jälle need hetked, mil sotsiaalvõrgustikus jagatakse pilte koduotsivatest kiisudest ja kutsudest ning süda läheb härdaks. Ja kõik mu ümber saavad oma loomadega hästi hakkama ning ei ole keegi eriliste raskustega silmitsi seisnud või otsust kahetsenud. Mul on vist lihtsalt mingi väga spetsiifiline ebakindlus loomaomaniku rolli suhtes, ei teagi, kas õigem oleks sellega arvestada või end kiiremas korras kognitiiv-käitumusliku teraapia gruppi kirja panna. Seniks aga lepin ühe nunnu pikseldatud kitiga, kes mul sviitril mäugumas.
Liisa15.5.2013
My blue boyfriend
Kahju, et ratas tööl oli. See on ka sinine.
Liisa
14.5.2013
Anita
Kevadvärv number üks on vist küll roheline - nii looduses kui riietuses.
Liisa
9.5.2013
Marili
Marili teab, et kleidi kandmiseks ei pea olema ei suvi ega jalas kingad. Maksikleit ja tennised on väga hea kombinatsioon igapäevaseks ja mugavaks ringiliikumiseks.
Liisa
8.5.2013
Härra funktsionaalne
Mu vend on alati pidanud riietust suhteliselt tühiseks küsimuseks, seda selles mõttes, et riided võiks ju seljas olla, sest siis on soe, kuid sealt edasi on "asi kahtlasem". Kaks esimesena meenuvat ning ilmselt ajaloos tugevaimat riietusalast arvamusavaldust temalt on järgmised:
1. Samet on rõve.
2. Laps ühes t-särgis kuni teismeliseani!
Esimene, see sametiväide, ei ole paraku moega kuidagi seotud. Millegipärast ei ole ta lihtsalt võimeline ilma külmavärinateta seda materjali taluma ning keegi ei oska kahtlustadagi, millise lapsepõlvetrauma tulemus see olla võib. Teine mõte, et laps võiks esimese riietusesemena kanda lihtsalt üht liiga suurt t-särki ning sinna ajapikku sisse kasvada (ja halva õnne korral väljagi), kadus nagu tina tuhka peale seda, kui talle imearmas tütar sündis ning ta Eliiset nunnudesse triibulistesse rõivakomplektidesse riietama hakkas.
Kui eile õhtul Siimult küsisin, mis võiks olla see üks sõna, mis tema riietumisstiili kirjeldaks, ütles ta "funktsionaalsus". Täpselt sama sõna valguses valis ta endale igapäevaseks töölesõiduks jalgratta, kuigi mul on (naisena?) natuke raske uskuda, et oma panust ei andnud see ilus helesinine raam ühes pruunide nahksete detailidega.
Liisa
6.5.2013
